EESTI SPORTHOBUSTE KASVATAJATE SELTS

PÕHIKIRI

§ 1. Üldsätted.

(1)     Mittetulundusühingu (edaspidi “Selts”) eestikeelne nimi on: mittetulundusühing EESTI SPORTHOBUSTE KASVATAJATE SELTS, mille ingliskeelne mitteametlik tõlge on: non- profit organisation ESTONIAN SPORTHORSE BREEDERS’ SOCIETY.

(2)     Seltsi ja tema juhatuse asukoht on Keila vald, Harjumaa.

(3)     Seltsi tegevus on mittetulunduslik, apoliitiline ja mittereligioosne. Seltsi tegevus hõlmab kogu Eesti Vabariigi (edaspidi “Eesti”) territooriumi.

§ 2. Seltsi eesmärk.

(1)     Seltsi eesmärk on sporthobuste kasvatamise arendamine Eestis ja uue tõu – eesti sporthobuse (Estonian Sporthorse – ESH) loomine ning sporthobuste kasvatajate ühiste huvide esindamine.

(2)     Oma eesmärgi saavutamiseks võtab Selts endale eesti sporthobuste ja ratsaponide aretuse teenindamisel alljärgnevad ülesanded:

1)       Eesti sporthobuste tõuraamatu pidamine ja tõutunnistuste väljaandmine

2)       Eesti sporthobuste jõudluskontrolli tegemine

3)       Eesti sporthobuste hindamine ja aretuseks tunnustamine

4)       Eesti sporthobuste kunstliku seemenduse alase töö korraldamine

5)       Oma liikmete esindamine Eesti poliitilises, majandus- ja kultuurielus, üldsuse informeerimine sporthobuste väärtustest ja nende populaarsuse tõstmine

6)       Oma liikmete esindamine rahvusvahelistes hobusekasvatusorganisatsioonides, suhtlemine välismaa hobusekasvatus- ja ratsaspordiorganisatsioonidega

7)       Koostöö valitsusasutustega ja valitsusasutuste poolt hallatavate riigiasutustega, kultuuri- ja spordiorganisatsioonidega

8)       Hobusekasvatajate nõustamine ja kogemuste vahetamise organiseerimine

9)       Koolituse korraldamine ja informatsiooni levitamine seminaride, kursuste, ekskursioonide jms. kaudu

10)    Hobuste ja muu tõumaterjali (sperma, embrüod) müügi- ja ostuvõimaluste uurimine, sellealase teabe levitamine ja reklaami korraldamine

11)    Riiklike toetuste ja sponsorannetuste taotlemine

12)    Kirjastustegevus

§ 3. Liikmeskond. Liikmeks vastuvõtmine, liikmelisuse lõppemine ja Seltsist väljaarvamine.

(1)     Seltsi liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes tunnustab Seltsi põhikirja.

(2)     Seltsi liikmeks saamiseks tuleb esitada avaldus, kus on märgitud, et avaldaja tunnustab Seltsi põhikirja.

(3)     Uute liikmete vastuvõtmise otsustab juhatus või tema poolt volitatud isik ühe kuu jooksul avalduse esitamise kuupäevast. Kui juhatus keeldub kedagi vastu võtmast, on tal õigus taotleda vastuvõtmist üldkoosoleku poolt. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui vastuvõtmise poolt on üle poole osavõtjate hulgast.

(4)     Iga liige võib Seltsist lahkuda isikliku avalduse alusel 1- kuulise etteütlemisajaga.

(5)     Liikmelisus lõpeb liikme surma korral ja juriidilise isiku tegevuse lõppemise korral.

(6)     Juhatus võib liikme Seltsist välja arvata Seltsi huvide kahjustamise või kohustuste täitmata jätmise korral (valeandmete esitamine hobuste kohta, liikmemaksu vm. rahaliste kohustuste täitmata jätmine pärast kirjalikku meeldetuletust, loomakaitse või hobuse heaolu reeglite vastu eksimine jne.) Seltsist väljaarvamisest peab juhatus koheselt koos põhjendusega kirjalikult teatama. Väljaarvatud liikmel on õigus juhatuse otsuse peale edasi kaevata üldkoosolekule.

§ 4. Liikmete õigused.

       Kõigil Seltsi liikmetel on võrdsed õigused osa võtta Seltsi üritustest ja tegevusest, saada ja kasutada kogu Seltsi käsutuses olevat informatsiooni hobusekasvatuse ja hobusekaubanduse kohta, esitada oma arvamusi, osa võtta üldkoosolekust ja seal toimuvatest hääletustest, olla valitud Seltsi juhatusse või muudesse organitesse.

§ 5. Liikmete kohustused.

      Liikmete kohustuseks on toetada Seltsi eesmärkide saavutamist, mitte kahjustada Seltsi huvisid ega mainet, anda Seltsile vajalikku informatsiooni oma hobuste kohta, nõustuda selle informatsiooni avalikustamisega.

       Iga liige on kohustatud maksma liikmemaksu ja oma hobuste registreerimise või tõuraamatusse kandmisega seotud vm. kehtestatud tasusid.

§ 6. Organisatsiooniline struktuur.

       Seltsi organid on:

·         üldkoosolek

·         juhatus

·         revisjonikomisjon

·         aretuskomisjon

·         hindamiskomisjonid

§ 7. Üldkoosolek.

(1)     Ühingu kõrgem juhtorgan on liikmete üldkoosolek. Korraline üldkoosolek peetakse üks kord         

aastas pärast majandusaasta lõppu. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

(2)     Üldkoosoleku pädevusse kuulub :

a)       põhikirja muutmine

b)       aretusprogrammi ja tõuraamatu eeskirjade vastuvõtmine

c)       juhatuse valimine

d)       juhatuse aruande arutamine ja kinnitamine

e)       revisjoniaruande kinnitamine

f)        sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse kehtestamine

g)       seltsi tegevuse lõpetamine

(3)     Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle 20% liikmetest. Volituste alusel võib üks liige esindada veel 3 liiget, kes loetakse sel juhul kohalolnute hulka.

Kutsed koosolekule koos päevakorra ja kõigi kirjalike materjalidega peavad olema kõigile liikmetele välja saadetud hiljemalt 2 nädalat enne koosolekut. Üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt hääletab üle poole kohalolijatest, põhikirja muutmisel üle 2/3. Eesmärgi muutmisel on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.

§ 8.  Juhatus

(1)     Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt 3 aastaks.

(2)     Juhatus on 5- 9 liikmeline. Juhatus valib oma liikmete hulgast esimehe ja kaks aseesimeest.

(3)     Juhatuse ülesanded on:

a)       Seltsi tegevuse juhtimine ja korraldamine, Seltsi esindamine

b)       Aretusprogrammi väljatöötamine, muutmine ja elluviimine

c)       Ürituste plaani ja juhatuse tööplaani koostamine ja elluviimine

d)       Tegevusaruande ja finantsaruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule

e)       Eelarve kinnitamine ja tasuliste teenuste hinnakirja kehtestamine

f)        Raamatupidamise korraldamine

g)       Aretuskomisjoni ja hindamiskomisjonide määramine

h)       Eelarves ette nägemata kulutuste otsustamine

        Vajaduse ja võimaluse korral võtab juhatus tööle palgalise tegevteenistuse. Juhatuse nimel võib otsuseid teha ja seltsi esindada juhatuse esimees  üksinda või igal juhtumil selleks juhatuse koosoleku poolt volitatud esindaja.

§ 9.  Hindamiskomisjonid.

        Juhatus moodustab vastavalt vajadusele ühe või mitu hindamiskomisjoni (eraldi 2- aastaste, 3-  

         aastaste ja vanemate täkkude ja märade ning nende järeltulijate hindamiseks).

          Iga komisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe.

§10  Aretuskomisjon. Juhatus moodustab aretusküsimuste arutamiseks nõuandva organina aretuskomisjoni

                Aretuskomisjoni esimeheks on juhatuse esimees.

§ 11. Revisjonikomisjon.

         Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt 3- liikmelisena. Komisjoni ülesandeks on

         kontrollida kõiki kaebusi teiste juhtorganite töö kohta ja teostada raamatupidamise ning  

         kassapidamise revisjoni igal aastal vähemalt 1 nädal enne üldkoosolekut.

§ 12. Seltsi  rahastamine.

(1)     Seltsi rahalised vahendid koosnevad :

a)       sisseastumis- ja liikmemaksudest ning teenustasudest

b)       Vabariigi Valitsuse eraldistest

c)       Annetustest

d)       Muudest tuludest

(2)     Selts valdab ja kasutab oma vara vastavuses põhikirja sätetega. Seltsi vara kasutatakse üksnes

        Seltsi eesmärkide saavutamiseks. Tulu ja vara ei jaotata Seltsi liikmete vahel.

(3)     Oma ülesannete elluviimiseks on Seltsil õigus sõlmida lepinguid ja kasutada oma rahalisi

       vahendeid vastavalt juhatuse poolt kinnitatud eelarvele.

§ 13. Seltsi lõpetamine.

          Seltsi lõpetamise otsustab üldkoosolek üle 2/3 häälteenamusega. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Seltsi likvideerimine toimub Mittetulundusühingute seaduses ette nähtud korras. Seltsi lõpetamise korral antakse varad üle samasuguse eesmärgiga mittetulundusühingule või –ühingutele vastavalt üldkoosoleku otsusele.

Põhikirja uus tekst on vastu võetud üldkoosoleku poolt 29.03.2008.a.