HOBUSE KOHT EUROOPAS
29.-30. oktoobril toimus Prantsusmaal Lyonis Esimene Euroopa Hobuste Sümpoosium (I European Horse Symposium), kus osalesid Eestist Kaija Uuskam (Põllumajandusministeerium), Katrin Reili (Veterinaar- ja Toiduamet) ja Raigo Kollom (Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts). Üldse oli esindatud 19 riiki, veider oli Saksamaa, Hollandi, Taani ja Iirimaa puudumine.
Teemaks oli nn. hobusektori (hobumajanduse) huvide ühtsus ja nende kaitsmine Euroopa Ühenduses. Räägiti hobuse. kasvatusest, ohustatud tõugude säilitamisest, ratsaspordist, hipodroomidest, ratsaturismist, hobuseliha tootmisest, hobuse-kaubandusest, söödatootmisest, hobuste alasest haridusest ja teadusest jne Nende ühtsus tähendab seda, et kõik hobusega seotud tegevused peaksid olema juriidiliselt ühesuguses olukorras ja saama kõik põllumajanduse õigused ja soodustused. Neid huve tuleks kaitsta Euroopa Komisjonis ja luua selleks Euroopa Hobuste Komitee.
Kõnelejaid oli igast valdkonnast ja väga erineva jutukusega. Michel Robert, Prantsusmaal väga populaarne takistussõitja, kes sümpoosiumi vaheajal võitis järjekordse võistluse, ütles , kui teda paluti esineda, et mitte see pole tähtis, mis temal on ütelda, vaid mis hobusel on ütelda. Planeeritud sõnavõtud tulid Prantsusmaalt, Inglismaalt, Portugalist, Ungarist, Sloveeniast, Rootsist, Itaaliast. Pika sõnavõtuga sponsorite tegevusest ja huvist esines Prantsusmaa sponsorlust koordineeriva ühingu esimees hr. Gouffet. Euroopa Komisjoni esindas belglane hr. Tilly. Rõhutati praegu aktuaalset suunda: arendada alternatiivset maamajandust ja maaelu, vähendada tuge toidutootmisele. Sloveenia esindaja ütles otse, et Euroopa Ühendus peaks lõpetama lihaekspordi doteerimise (mis on rohkem tööstus kui maaelu) ja suunama selle raha hobusekasvatusfarmidele, hobuturismitaludele ja muudele ettevõtmistele, mis tooksid noori inimesi maale või hoiaksid neid seal. Huvide kaitsmine tähendab muidugi raha küsimist. Hr. Tilly tegi selgeks, et üle kõige on Projekt suure tähega, mis peab olema Euroopa maksumaksja seisukohast usutav, usaldusväärne ja huvitav, peab olema kindlustatud ka omafinantseeringuga. Soovitati ka ühendada väikesed projektid (näiteks toodi Atlandi ranniku ohustatud tõugude kaitse projekt üksikprojektide asemel) ja mitte loota, et toetatakse kasvõi moraalselt lihtsalt mingeid organisatsioone, ikka ainult konkreetseid projekte. Ka sümpoosium ise oli projekt ja sai Euroopa Ühenduse toetust. Loomulikult oli seal, nii sümpoosiumil kui samas toimunud näitusel Equita’Lyon palju huvitavaid inimesi ja mõtteid
OSAVÕTJAD. Sümpoosiumil osales 201 inimest ja peeti 26 planeeritud ettekannet, viimastest kahjuks küll enamus (16) prantslastelt, 2 Itaaliast, ühe ettekandega esinesid delegaadid Suurbritanniast, Rootsist, Hispaaniast, Portugalist, Belgiast, Ungarist, Sloveeniast, Rootsist. Osavõtjad olid kah enamuses prantslased, peale nende 8 inimest Suurbritanniast, 5 Portugalist, 4 Ungarist, 3 Lätist, 3 Leedust, 3 Lätist, 4 Itaaliast, 4 Türgist, 3 Bulgaariast, 3 Norrast, 2 Hispaaniast, 2 Slovakkiast, 2 Tshehhimaalt, 2 Rootsist, 2 Poolast , 1 Rumeeniast, 1 Sloveeniast, 1 Soomest. Puudujad olid peale eelmises numbris nimetatud suurte hobusekasvatusmaade Saksamaa, Hollandi, Taani ja Iirimaa veel Euroopa Liidu riigid Kreeka, Luksemburg, Austria, Malta, aga kutsutud ja tulnud olid väljastpoolt Euroopa Liitu Norra, Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi.
Delegaadid esindasid väga erinevaid organisatsioone. Olid esindatud nii Euroopa Komisjon kui Euroopa Parlament, 13 riiki olid saatnud oma põllumajandusministeeriumide ametnikke. Portugalist oli kohal ja pidas optimistliku kõne banketilauas põllumajandusminister ise, kes muide rõhutas, et tuleb tunda EÜ struktuure, ja temal on hea kogemus, kuna oli 8 aastat europarlamendi saadik, enne aga Euroopa Ühenduse asjade minister Portugalis. Prantsusmaalt oli aga kohal tervelt 8 põllumajandusministeeriumi ametnikku.
Ratsasporti esindasid Ratsaspordiföderatsioonide deleggaadid vaid 5 riigist, aga ratsaspordi taustaga oli suur osa kui mitte enamus kohalolijaid. Kuulsatest ratsanikest olid kohal ja esinesid 1972.a. olümpiavõitja kolmevõistluses Richard Mead Suurbritanniast, prantslane Michel Robert (takistussõidus MM pronks 1982, MM hõbe 1994), hispaanlane Raphael Soto (koolisõidus 2002.a. MM 6., 2004.a. OM 8.)
Rahvusvahelistest organisatsioonidest olid esindatud Rahvusvaheline Hobumajanduse Kvalifikatsiooni Grupp, Euroopa Zootehnika Föderatsioon. Õppeasutusi oli Varssavi Põllumajandusülikoolist Suurbritannia Northern Racing College’ini. Vanad ratsakoolid Saumuris (Ecole Nationale d’Equitation) ja Jerez de la Frontieras (Andaluusia Kuninglik Ratsasõidukunsti Kool) tutvustasid oma tegevust, viimaselt oli ka lahkumisõhtu etendus.
ORGANISATSIOON. Korraldus oli ladus ja tegevus kiire. Lennujaama tuldi vastu ka öösel, mingeid elukondlikke muresid inimeste endi lahendada ei jäänud. Istungid kippusid aga olema pealiskaudsed, taheti ettenähtud programm minuti täpsusega läbi teha, süvenemiseks ja vaidlemiseks aega ei jäänud. Hea võte oli panna nn. ümarlaudu juhtima ajakirjanikud, kes püüdsid erinevaid seisukohti või kogemusi siiski vaid kindlalt väikeselt grupilt välja pressida. Ilmselt kardeti 200 inimese auditooriumi kaasatõmbamisega laata luua. Siiani ei ole saadetud ingliskeelseid materjale ja kuidas õieti toimub Euroopa Hobuste Komitee loomine, jäi hääletamata ja otsustamata.
TEEMAD. Hobuse osa maaelus kasvab, kuna Euroopa Ühenduse tulevikupoliitika soosib alternatiivset maamajandust ja vähendab toetusi tootmisele. Seda kasutatakse juba aktiivselt ära. Palju räägiti edust, mida on saavutatud suurte puhkemajanduse keskuste rajamisel. Euroopa Hobuste Komitee algatajatena nimetati kolme EÜ toetuse abil rajatavat suurt hobuparki – Rhone’i Alpide park Prantsusmaal, San Rossore Massaciuccoli park Toskaanas Itaalias ja Rossington Hall Equestrian Country Park Suurbritannias. Pikalt tutvustati ka Portugalis loodud suurt ratsaspordikeskust. Ka ohustatud tõugude säilitamisest oli juttu vaid koos mingite keskustega, eriti värvikalt rääkis Ungari esindaja sealsete vanade kultuurtõugude säilitamisest koos vana miljöö säilitamisga kuulsates hobusekavandustes (nagu meil paljudele tuttav Babolna). Sama teema kõlas ka Kladrubi ja Andaluusia ratsakooli tutvustustes.
Maaturism peaks eriti prantslaste sõnavõttude kohaselt olema peamiselt hobuturism, sellele julgustati projekte kirjutama ja toetusi küsima. Ainuüksi turismitalude ja – mõisate omanikke oli auditooriumis 10 inimest. Spordist räägiti veel päris pikalt, aga traavi- ja galopivõistlustest vaid niipalju, et nende kasumist mõned riigid kogu muud hobumajandust ainult toetavadki. Niipalju siiski, et taotletakse treenerite, ratsastajate, dzhokide jne. tulu suurenemist maksusoodustuste abil ja investeeringutoetusi hipodroomide ehitamisele.
UUSI MÕTTEID. Sümpoosiumi pressiteade kandis pealkirja “Uus hobusepoliitika” . Selle alustaladeks kuulutati:
- hobumajanduse e. hobusektori (equestrian sector) tunnustamine ühtse tervikuna ja selle terviku tunnustamine põllumajanduseks;
- maksupoliitika, mis teeks soodustusi hobumajandusele. Prantsusmaal tähendab see 19,6 % suuruse
käibemaksu vähendamist 5,5%- ni ja hobumajandusse tehtavate investeeringute maksuvabastust.
- spordi ja hobusekasvatuse integreerumine, s.t. ühtlustatakse hobusega seotud erialade õpetamine,
tunnustatakse üksteise diplomeid, vahetatakse infobaaside infot, kasutatakse ühesuguseid termineid, ühist hobuste identifitseerimist jne.
Meile olid uudsed mõned mõistedki, millele eesti keeles täpset vastetki pole ja siinkasutatud vastetele võiks lugejad ehk paremaidki leida. Sellised on equestrian sector (hobumajandus), equestrian politics (hobupoliitika). Meil puuduvad vasted ka mõistetele equestrianism ja horsemanship.
Õpetlik oli ühtsuse ja ühise esindatuse taotlus, millest rääkisid mitme maa esindajad.
Et nn. hobumajandus on tõesti olemas, ja mitte väike, selle kohta toodi näide Suurbritanniast, kus 6,5% kogu tarbimisest on seotud hobustega ! Proportsioonid, rääkimata absoluutarvudest, on Eestis meie õnnetuseks teiste maadega võrreldes suuresti hobuse kahjuks. Prantsusmaal on inimesi 42x rohkem kui Eestis, hobuseid aga 160-200x rohkem, võistlevaid ratsasportlasi (litsentside arvu järgi) 1500x rohkem. Hobumajanduse käibeks arvutatakse Eestist elanike arvult 3,5 korda suuremas Rhone’i Alpide departemangus 300 milj. eurot, meil peaks see siis olema üle 80 milj. euro (1,2 miljardit EEK)!
Peamine mõtteviisi erinevus seal ja siin näib aga olevat selles, kuidas meie püüame lihtsalt rohkem ja odavamalt toota, seal aga räägitakse peaaegu ainult hobustega seotud tarbimise ja teeninduse edendamisest.
Raigo Kollom
